• et
+ 372 47 37 065 info@salm.ee Kooli 5, 90502 Haapsalu Reg. nr. 90012432

„100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed“

Haapsalu raekojas on eksponeeritud 100 jahirelva Eesti Ajaloomuuseumi ja Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kogudest 17. sajandist kuni 20. sajandi lõpuni, alates eestlaetavatest ränilukuga püssidest kuni moodsate masstoodetud relvadeni, pärit nii Euroopast, Aasiast kui ka Ameerikast.

Läänemaa jahimehed on toonud näitusele oma parimad, Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) medaleid ja ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud jahitrofeed. Näitus jääb avatuks 2017. aasta detsembrini.

Näituse kuraator:
Jaak Mäll (Eesti Ajaloomuuseum)

Näituse kujundus ja teostus:
Jaak Mäll
Märt Maiste
Metaller OÜ

Graafiline kujundus:
Anneliis Aunapuu

 

Näituse meediakajastused:

ERR-i uudislõik näituse avamisest

Laane_Elu_17 12 2016_artikkel

Püsinäitus „Kuurortlinna teejuht“

Näitus tutvustab Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. Paarikümne aastaga levis  Haapsalu mudaravi tuntus üle Venemaa, tuues siia ravile ja puhkama teiste seas Vene keisrikoja esindajaid. Suviti kasvas linnaelanike arv kahekordseks, andes tööd ja leiba enamikule haapsallastest. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.

Näitus pakubki võimalust jalutada koos suvitajatega läbi linna, külastada mudaravilaid, veeta lõbusalt aega kontsertidel, purjetada merel, jalutada rannas ja kohata mitmeid tuntud inimesi.

Ringkäik põhineb unikaalsel fotomaterjalil ja suvitamisega seotud arhiiv- ja esemelisel materjalil.

Kuraatorid Asta Veenpere ja Edgar Tammus, kujundaja Anneliis Aunapuu.

 

 

Toimunud:

Ants Laikmaa 150. Eesti Kunstimuuseum tuleb külla.

Reedel, 3. juunil kell 17.00 avati Haapsalu raekojas (Kooli tn 2) näitus “Laikmaa 150. Eesti Kunstimuuseum tuleb külla.”

Näitus on pühendatud Ants Laikmaa läbi elu kestnud sidemele Läänemaaga. Muuhulgas on eksponeeritud mitu kunstniku tuntuimat tööd – nii kodutalus Paibal valminud varane portree vennatütar Almast, märgiline „Lääne neiu” kui ka ajalise telje lõpp-punkti tähistav „Talvemaastik”, vaade Taebla maja aknast.
Kuraator: Liis Pählapuu
Kujundaja: Liina Siib

Näitus on avatud 4.06 – 30.10. 2016.

Parima ülevaate Ants Laikmaa elust ja loomingust saab, kui külastada lisaks raekoja näitusele ka tema koduateljeed Taeblas – Ants Laikmaa muuseumi. Seal näeb Liis Pählapuu ja Liina Siibi poolt uuendatud püsiekspositsiooni pealkirjaga “Ants Laikmaa ja tema inimesed”.

Ühe muuseumi pileti ettenäitamisel sissepääs teise muuseumi poole hinnaga.

Näitust tutvustava haridusprogrammi kohta leiab infot siit.

Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu

12. dets. 2015 – 22. mai 2016

Eesti Rahva Muuseumi külalisnäitus „Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu“ tutvustab ühte omanäolist tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud spiraaltorukestest mustritega. Arheoloogia andmetel on Eesti aladel selline komme jälgitav alates viikingiajast, mil matustesse ilmuvad pronksspiraalikesed ja nendest tehtud mustrid. Komme ehtida end pronksspiraalide ehk vaselistega hääbub Eesti aladel lõplikult alles 19. sajandi jooksul. Sellest ajast on jõudnud viimased katked Eesti Rahva Muuseumi kogudesse. Näitus jälgib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade.

Välja on pandud näited muinasaegsetest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Näitus süüvib põhjalikult nende mustrite valmistamise võtetesse. Nõnda on tänapäevastel disaineritel, ehtekunstnikel ja käsitööhuvilistel põnev tundma õppida üht arhailist tehnikat. Nendes peentes mustrites on kindlasti ajatut ilu, mis lummab ja inspireerib ka tänapäevaseid inimesi.

Pronksspiraale ei nähtud ainult kaunite ehetena. Neile omistati kaitsemaagilist jõudu kurjade vaimude vastu ning sestap kanti spiraale ka enim kaitset vajavatel kohtadel inimkehal. Näiteks spiraalidest põll kaitses minevikus naise kõhtu ja üska, kus kanti last. Samas rõhutasid metalse läikega kaunistused inimese sotsiaalset ja majanduslikku staatust. Kõige rikkalikumalt olid naised kaunistatud kõige viljakamas eas – pruudi ja nooriku staatuses.

Lisaks on matustest leitud spiraaltorukestest mustrid peamiseks allikaks rõivastest, mida siinsed inimesed minevikus kandsid. Külastajad saavad näha teaduslikku rekonstruktsiooni Kukruse kalmistu (12. sajandi lõpp) leidude põhjal valminud naise rõivakomplektist, mis ühtlasi on killuke ERMi tulevasest püsiekspositsioonist.

Tule ja tutvu, kuidas on võimalik väikeste maapõuest leitud katkendite põhjal luua ettekujutus omaaegsest pidurõivast.

Kuraatorid Jaana Ratas ja Riina Rammo, kujundaja Jaana Ratas.