Peetrikese lugu
Peetrike
Septembris 1869 jõudsid raudtee-ehituse töörongide tarvis Tallinna Eestimaa esimesed kaks auruvedurit. Peagi tegi üks neist valminud raudteelõigukesel oma esimesed sõidud.
„Raudteest. Jubba minnewal korral ütlesime lühhidelt, et 20. nowembril Tallinnas essimene raudmassin aurama ja willistama pandi. Se olli pärrastlõunat kello 3, kui auromassin „Peter I“ essimest korda hüdis ja rahwas iggalt poolt kokko tulli, uut immet näggema, mis wanna Tallin egga kegi temma rahwast enne ei olnud näinud,“ kirjutas Eesti Postimees detsembris samal aastal.
Nõnda on teada meie maal esimesena sõitnud auruveduri nimi. Peter olevat olnud ka esimese siinse austerlasest vedurijuhi nimi.
Nende Peetrite järgi sai 140 aastat hiljem omale nime Raudteemuuseumi maskott. Tõsi, lastepärases vormis – nagu ka juuresolev vana postkaart. Kui 2014. aasta suvehooajal alustas Haapsalus populaarseid sõite muuseumi huvisõidurong, siis polnud kahtlustki, kuidas rong ristida. Loomulikult sai temast Peetrike.
