• et
info@salm.ee Kooli 5, 90502 Haapsalu Reg. nr. 90012432

Möödunud sajandi laste jõulukingid

3. nov. – 8. dets Iloni Imedemaal

Mänguasjade kollektsionäärist kunstiõpetaja Heli Mänd toob Iloni Imedemaale jõulukinkide näituse.

Mida ootab jõuluvanalt üks väike tüdruk? Eks ikka midagi sellist, mida tal veel ei ole, aga mida on näinud mänguasjapoe vitriinis,  sõbranna juures või reklaamis. Mõnikord toodi tõepoolest valmisnukk, sagedamini kodus tehtud keha külge kinnitatud glasuurportselanist peaga nukk. Nukkudega kodu mängimiseks oli vaja ka mööblit ja nukunõusid, needki võisid kingikotist välja ilmuda.

Poisid on ikka soovinud veerevaid, kiikuvaid, veel parem häälitsevaid ja tulesid vilgutavaid mänguasju. Sajandi algupoole olid need hobused, edasi puust, plekist, bakeliidist või plastmassist autod. Poisile sobivad kingid olid ka lauamängud, ehitusklotsid ja konstruktorid.

Juba rohkem kui sada aastat on laste kaaslaseks olnud mängukarud, olgu siis kodus tehtud või tööstuslikult toodetud, neid ja ka muid loomi tõi lastele jõuluvana. Mida kauem aega tagasi, seda olulisem kingitus oli raamat.

“Möödunud sajandi laste jõulukingid” on näitus Heli Männi kollektsiooni põhiosast. Seekordne näitus on juubelinäitus – tegemist on 100. näitusega, mille Heli Mänd oma kogude põhjal välja paneb.

Tasapisi on ta asju juurde kogunenud antiigilaatadelt, second-hand poodidest, headelt annetajatelt. Praegu on kogus üle 8000 eseme. Esialgu oli nukkude osa tunduvalt suurem kui poiste mänguasjade oma, nüüd on ta püüdnud juurde hankida just autosid ja muid masinaid, samuti lauamänge, koolitarbeid ja mänguloomi. Kõige vanemad asjad kollektsioonis on 19. sajandi lõpust pärit glasuurportselanist nukud, kõige uuemad kaasaegsed multifilmitegelastest inspireeritud tegelased.  Omaette osa suurest kollektsioonist on suveniirnukud ja suveniirloomad – ca 2500 eksemplari.

Kindlasti on igal kogul oma kultuurilooline väärtus. Mänguasjakogu peegeldab olustikku, sisustusmoodi, riietumise traditsiooni, aga ka ajalugu ja ideoloogiat laiemalt.

Vaataja saab ekspositsioonile läheneda oma kogemusest lähtudes, tavaliselt ikka hüüatusega “Selline oli minul ka!” ja liikuda siis päri- või vastuaega: laps Barbie ja Actionmani juurest kaltsutite poole, vanaema vastupidises suunas.

 

Näituse avamine toimus pühapäeval, 3. novembril kell 13.00.

Vaata ERRi kajastust näituse avamiselt siit.

 

Näitusega kaasneb haridusprogramm “Vana aja jõulukingid ja -mängud”.

Toimunud

Muinasjutulised siluetid

26.06 – 26.08 Iloni Imedemaal

Kas teadsid, et varjud võivad olla mitte ainult päris asjadel, vaid ka väljamõeldud muinasjuttudel?

Muinasjutuliste stseenide elavdamiseks kasutab Peterburi illustraator Mihkalek Päbus “siluetitehnikat”. Selle tehnikaga tehtud illustratsioonid annavad võimaluse “astuda muinasjuttu sisse”, tulla loole lähemale ja kohtuda taas klassikaliste muinasjuttude lemmikkangelastega.

Iloni Imedemaale tulevad külla Pöial-Liisi, Saabastega kass, Lumekuninganna ja teised tegelased koos oma lugudega.

Näituse avamine toimub 26. juunil kell 16.00.

26. juunist kuni 26. augustini toimub Iloni Imedemaa teisel korrusel näitus „Muinasjutulised siluetid“.

740 maja

Näitus Iloni Imedemaa käsitöökojas

Tähistame Haapsalu 740. sünnipäeva üheskoos loodud näitusega. Igaüks saab osaleda, kuni oleme saanud kokku täpselt 740 toredat maja.

Näitus jääb avatuks suve lõpuni.

Näitus “Pähkel ja pesulõks”. Mari Viik.

Näituse avamine toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 14.00.

Mari Viik kirjeldab oma näitust nii:

“Pähkel ja pesulõks” on näitus meisterdamisest ja mängimisest. Mängisin töötamist. Meisterdasin suure hulga mängimise asju ja lõin tööetappidest read. Inspiratsiooni pakkusid uued ja vanad tarbeesemed ning mänguasjad. Materjalideks kulusid pesulõks, pähklikoor, jäätisepulk, grilltikk, hambatikk, puupulk jne. Tööriistadeks saag, käärid, tangid, haamer, nuga, puur. Lisaks muule on eksponeeritud joonistused muuseumikogudest pärit esemetest. Ja et lastel lusti rohkem oleks, on näitusel nurgake mängumasinate keerutamiseks ja väntamiseks, veeretamiseks ja liigutamiseks.

Näitus sobib Iloni Imedemaale nagu valatult, sest igal suvel käib meie hoovis Mattiase majas vilgas elu. Väikesed ja suured saavad lihtsamate meisterduste kallal puutöökojas kätt proovida. “Pähkel ja pesulõks” on kindlasti väga heaks inspiratsiooniallikaks. Siit saab nutikaid ideid, kuidas lihtsate vahendite abil oma kätega uusi põnevaid mänguasju luua.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Näitusega kaasneb koolieelikutele ja algklassidele sobiv haridusprogramm “Paras pähkel”. Info ja broneerimine: imedemaa@salm.ee; tel. 5836 2803; 527 6244

Näitus on avatud 11. juulini.

Denisa Prošková illustratsioonide näitus

Neljapäeval, 18. aprillil kell 14.15 avatakse Iloni Imedemaa teisel korrusel Denisa Prošková illustratsioonide näitus.

Denisa Proškova on lõpetanud Praha Kunsti-Tööstuse Kõrgkooli raamatugraafika ja illustratsiooni erialal professor Jiří Šalamouni juures, kes tavatses oma tudengitele öelda: „Kunst ei ole elu. Elada ausalt ja mitte alla anda – see on KUNST!“  Aga ta ütles ka nii:  „Teil on üks kindel asi. See on pidev ebakindlus. Ärge kunagi pange kõike ühele kaardile ja ärge kunagi kuulake, mida teised teile ütlevad. Nemad teie arveid maksma ei hakka.“

Denisa võttis seda kuulda ja kombineerib oma tegevusalasid juba õpingute ajast saati: ta on ajakirjanik – kirjanik – illustraator. Täiskasvanutele kirjutas ta koos Jitka Rákosníkovága raamatu reisimisest ja toidust Maitselugu (Chuťopis, 2006), järgnesid följetonikogu Ärge võtke seda isiklikult (Neberte si to osobně, 2010) ja tõsisem väljaanne Õnn, ebaõnn, armastus, eestkoste (Štěstí, neštěstí, láska, pěstounství 2012). Följetonikogule ilmus järg Varastati mu käekott (Ukradli mi kabelku, 2016). Eelkõige on ta aga pühendunud lasteraamatutele, mida on üllitanud kümme.

2014. aastal kohtus ta esmakordselt ja juhuslikult Renata Mrázovága, kelle suurel toel ning koostöös paari kirjastusega ilmus lasteraamat Kus kasvab raha (Kde rostou peníze) ja selle järg Et raha teid hästi teeniks ega kusagile minema ei lendaks (Aby vám peníze dobře sloužily a nikam neuletěly, 2015). Raamatud rahast lastele on tõlgitud slovaki, bulgaaria, eesti ja hiina keelde ning autor on neid edulalt esitlenud USA tšehhi koolides Chicagos, Durhamis ja Bostonis.

2015. aastal ilmus Denisa Prošková järgmine raamat Kodu on kõige tähtsam koht maailmas (Domov je nejdůležitější místo na světě).

2019. aasta märtsis kirjutas ta koos kaasautori Renata Mrázovága ja seejärel iseseisvalt illustreeris lasteraamatu Väikese maa Suured Naised (Velké Ženy z malé země). Seda raamatut peab ta ise kõige tähelepanuväärsemaks oma senisest loomingust. Raamat tutvustab lastele ja kogu maailmale 33 Tšehhi aladelt pärit naist alates varasest keskajast kuni tänapäevani, kelle teod on elanud üle aastate ja riigipiiride. Juunis 2019 ilmub raamat Väikese maa Suured Naised ka inglise keeles.

Ajakirjanduslik jalajälg

Alates 2001. aastast töötas ajakirjas Marianne (sellel ajal kõige edukam ajakiri Tšehhis). Siin jõudis temani õpetus: Paber ei kannata kõike!

Hiljem töötas ta seitse aastat muu tegevuse kõrvalt publitsistina ajakirja Naine ja Elu (Žena a život) toimetuses (see on viimased 8 aastat kõige loetavam elustiili ajakiri Tšehhis).

Denisa Prošková armastab oma pere, reisimist, ajalugu, jõulumaiustusi, õlimaale, Galiitsia apteekrit Tivadar Csontváryt, teadmishimulisi inimesi ja Portugali.

Näitus saab teoks tänu Tšehhi Vabariigi Suursaatkonnale ja on avatud kuni 16. juunini.

 

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursile laekunud tööde näitus

5.02.2019 – 31.03.2019 Iloni Imedemaa teisel korrusel

Ilon Wiklandi tee kunstnikuks on eredaks tõestuseks, et töökus ja anne ületavad kõik takistused. 14-aastasena üksi Rootsi põgenenud tüdrukut julgustas kunstiga tegelema Iloni tädi. Kunstihuvi, tahe töötada ja pisut head õnne tõid Ilonile edu raamatukunstimaailmas Astrid Lindgreni illustraatorina. Ilon Wiklandi sooviks on julgustada andekaid noori Eesti kunstnikke.

Näitusel on 35 konkursil osalenud noore kunstniku tööd. Üks konkursile esitatud töö võis olla vabalt valitud teemal ja tehnikas ning vähemalt kaks illustratsiooni eesti rahvajutule “Kuningapoeg ja hall hunt”.
Konkursi võidufond on 1000 eurot ja Ilon Wiklandi litograafia. Žürii hindas klassikalist joonistusoskust ja teose isikupära. Lisaks võitjatele sai žürii poolt ära märgitud neli noort kunstnikku, kellelt on väljas kõik konkursile esitatud tööd.

VÕITJAD:

Preemia 500€ ja
Ilon Wiklandi litograafia

ANNLEEN LEESMA, 14 a
Märjamaa Muusika- ja Kunstikool, ANNE AASPÕLLU

SAARA VÄLI, 16 a
Orissaare Gümnaasium, juhendaja KATRIN VAHER

ERIPREEMIA:

METTE MARI KALJAS, 17 a
Miina Härma Gümnaasium, juhendaja märkimata

ÄRA MÄRGITUD:

ELISE MARIE OLESK, 17 a
Võru Kunstikool, juhendaja TIINA SUUMANN
ELISE LISSEL PÄHKEL, 15 a
Tallinna Kunstikool, juhendaja märkimata
ANASTASIJA BAKŠEJEVA, 10 kl
Lasnamäe Vene Gümnaasium, juhendaja JELENA ROGOVITSKAJA

Näitus
„Lõbusaid, mugavaid pühi!“

Jõulu- ja uusaastapostkaardid 1901 – 1940
Ester Kõrvitsa kogust

2.12.2018 – 27.01.2019 Iloni Imedemaa teisel korrusel

Ester Kõrvits on staažikas õpetaja, luuletaja, kunstnik ja kollektsionäär. Ta on sündinud 12. aprillil 1932 Haapsalus, kus möödus ka tema lapsepõlv ja kooliaastad. Ester nakatus kunstipisikuga juba lapsepõlves ja seda tänu Ilon Wiklandi vanaemale Julie Pääbole, kes oli algklassides tema joonistamisõpetajaks.
Ester on lõpetanud Haapsalu Pedagoogilise Kooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi.
Ester Kõrvitsa sulest on ilmunud luulekogud „Lihtsad salmid” „Aja setted” ja „Elutäis armastust“. Ta on koostanud hulga õnnitlus- ja jõulusalmide kogumikke ning tema akvarelle on eksponeeritud mitmel isiknäitusel Tallinnas ja Haapsalus.
Oma kõige kirglikumaks hobiks peab ta postkaartide kogumist. Tema riiulid on täis albumeid, mis sisaldavad inimeste häid soove ja ilusaid pilte sajanditagusest Eestist kuni tänapäevani välja. Postkaarte hakkas ta süstemaatiliselt koguma 1985. aastal, alustades Nõukogude ja teiste maade lillepostkaartidest. Esimesed vanad postkaardid (1901 – 1940) jõudsid temani töökaaslase ema kaudu. Kokku on Ester Kõrvitsa unikaalses kogus üle 22 000 postkaardi.

Iloni Imedemaal on väljas ligi 400 jõulu- ja uusaastapostkaarti aastatest 1901 -1940. Kaardid on jaotatud teemade kaupa: lapsed, eesti ja õnne sümboolika, päkapikud, jõuluvanad, loodus, inglid, fotopostkaardid jne. Näitusel olevad postkaardid on enamus trükitud Itaalias, Prantsusmaal, Tsaari-Venemaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Samuti on näitusel Eestis trükitud fotopostkaarte.

Luikede järv – balleti võlumaailm

Hiljuti möödus 140 aastat P. Tšaikovski balleti “Luikede järv” esietendusest Moskva Suures Teatris. Ka Rahvusooperis Estonia on seda balletti mitmel korral mängitud. Esimene lavastus loodi 1940. aastal, lavastajaks eesti ballettmeister, balletipedagoog ja tantsija Rahel Olbrei. Koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga loome spetsiaalselt Haapsalu Tšaikovski festivali ajaks kauni ülevaatenäituse “Luikede järvest” ning selle ajaloost Eestis. Väljapanekus on oma koht Teatri- ja muusikamuuseumi fondidest pärit lava- ja kostüümikavanditel ning kostüümidel. Näituse kuraatoriks on moskvalanna, paljude mainekate muusikasündmuste kunstiline juht Elizaveta Miroshnikova, kes juba pikka aega on veetnud oma suved Haapsalus. Huvi ja armastus Haapsalu ning siinse kultuurielu ja ajaloo vastu on tekitanud temas soovi luua näitus Tšaikovski loomingust. Iloni imedemaa ruumikas saal annab võimaluse luua suursugune ja hästi vaadeldav näitus, mis ühtlasi lubab ka keset näitusesaali korraldada lastele ning peredele mõeldud haridusprogramme, sündmusi, esitlusi, väikeseid tantsu õpitube, kostüümiproovimisi ning kohtumisi balletitantsijate ja teiste külalistega.

Kuraator: Elizaveta Miroshnikova

Kujundaja: Anastassia Kovõtška

Graafiline disain: Anneliis Aunapuu

Näituse avamine toimub 27. juunil kell 16.00.

Näitus jääb avatuks kuni 30. septembrini 2018.

Sissepääs Iloni Imedemaa piletiga.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Haapsalu linn, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tasapisi tasakaal, Teoteater, Eve Andre-Tuga, Irina Fjodorova, Iris balletistuudio, Darja Günter, Teater Vanemuine, Haapsalu Tšaikovski festival.

 

Näitusega kaasnevad eriprogrammid:

  • Tšaikovski jälgedes. Näitusekülastus ja temaatiline ringkäik.

N 28.06 kell 12.00 vene keeles

R 29.06 kell 12.00 eesti keeles

Umbes paar tundi vältav temaatiline jalutuskäik saab alguse Iloni Imedemaal avatud uuelt näituselt „Luikede järv – balleti võlumaailm“ ning jõuab maalilist promenaadi mööda Tšaikovski pingini. Teejuhtideks tulihingelised Haapsalu austajad ning kultuuriloo tundjad – näituse kuraator Elizaveta Miroshnikova ja kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Algus Iloni Imedemaal (Kooli 5). Pilet 7 €.

 

  • Balletipühapäev. Külas on baleriin Eve Andre-Tuga

P 29. juuli kell 12.00

P 12. aug. kell 12.00

Sissepääs muuseumipiletiga.

1000 üksikut kukekest

Näitus Iloni Imedemaa käsitöökojas 20. juunist – 30. augustini

„Väga üksildane kukk, maalitud maailma parima kukemaalija poolt,“ lausus Karlsson väriseva häälega. „Oo, kui ilus ja kurb see pilt on! Aga ma ei tohi nüüd nutma hakata, sest siis tõuseb palavik.“

A.Lindgren „Karlsson katuselt“

Iloni Imedemaa käsitöökojas saab näha üle poole tuhande üksiku kukekese. Tuhat tänu maailma parimatele kukemaalijatele –  lastele ja täiskasvanutele üle Eesti!