• et
info@salm.ee Kooli 5, 90502 Haapsalu Reg. nr. 90012432

Militaarajaloo pärand

Eesti-Läti piiriülese koostöö programm kiitis 2020.a. alguses heaks rahvusvahelise koostööprojekti “Military Heritage” (“Militaarajaloo pärand”).

Projekti eesmärgiks on meelitada piirkonda rohkem külastajaid. Selleks luuakse piiriülene militaarajaloo pärandit tutvustav turismitoode, kuhu integreeritakse Eestis ja Lätis asuvad uued ning juba olemasolevad turismiobjektid, mida turundatakse nii sise- kui ka välisturistidele. Samuti parendatakse projekti raames 36 militaarajalugu tutvustavat objekti.

Tegevuste elluviijad on 24 partnerorganisatsiooni, neist Eestist MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Hiiumaa Militaarajalooselts, Eesti Sõjamuuseum, Setomaa Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Saaremaa Sõjavara Selts, MTÜ Panga Areng, Peipsi Koostöö Keskus, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Visit Saaremaa ning Muinsuskaitseamet.

Eesti ja Läti erinevate osapoolte vastastikuseks kogemuste vahetamiseks korraldatakse projekti raames seminare ja töötube ning kogutakse materjale militaarajaloo pärandit tutvustavate objektide kohta. Samuti töötatakse välja käsiraamat teenusepakkujatele, mis sisaldab nõuandeid militaarajaloo objektide turunduseks ja tutvustamiseks. Külastajate jaoks koostatakse elektroonsed turundusmaterjalid (veebileht) ja trükised ning turismitoodet tutvustatakse turismimessidel ning pressireiside raames. Projekti lõpus toimub tutvustusüritus avalikkusele ja külastajatele.

Projekti juhtpartner: Läti Maaturismi Ühing / Latvian Country Tourism Association “Lauku Celotajs”, www.celotajs.lv
Kontakt Eestis: Silja Lehtpuu (silja@maaturism.ee), MTÜ Eesti Maaturism
Projekti kestvus: 01.01.2020 – 31.12.2022
Kogu projekti eelarve 1 928 992,39 EUR, millest ERDF toetus 1 639 643,53 EUR

 

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kontakt:

Deana Põder

Raudtee- ja Sidemuuseumi juhataja

deana.poder@salm.ee

Tel. + 372 52 89531

 

NB! See veebisait kajastab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei vastuta, kuidas seda teavet kasutatakse.
This website reflects the views of the author. The managing authority of the programme is not liable for how this information may be used.

Auruvedur 52 3368

Auruvedur 52 3368 tehasenumbriga 16494 valmis 1943. aasta aprillis Münchenis Krauss-Maffei tehases ja suunati tööle Austriasse Villachi raudteedirektsiooni Bruck an der Mur depoosse. Edasi anti vedur rendile Ungari Riigiraudteele (MAV), kus võeti 7. juunil 1945 Punaarmee poolt trofeena arvele. Ungari-Rumeenia riigipiiri muutumisel sattus vedur 52 3368 Rumeenia raudteele (CFR). Augustis 1950 tehti vedur CFR Iași remonditehases ringi laiarööpmeliseks (1524 mm) ja anti üle NSV Liidule, kus töötas Odessa raudtee Kotovski ja Vapnjarka depoodes oktoobrist 1950 kuni 1956. aastani, mil arvati NSVL Teedeministeeriumi strateegilisse reservi. 26. augustil 1957 saabus vedur TE-3386 (ТЭ-3368, 1952. aastal oli seeria 52 ümber nimetatud seeriaks TE) Valga veduribaasi, kus sai endale sama aasta novembris veduri TE-450 Berliinis Borsigi tehases 1943. aastal ehitatud vanntendri (Wannentender), mis mahutas 32 m3 vett ja 10 t kütteainet. Vedur oli Valgas (vahepeal 1961-68 Tartu depoos) baasi likvideerimiseni 1997. aastal. Aastail 1950-85 oli tema läbisõit laiarööpmelise vedurina 463 216 km. 8. mail 1998 toodi auruvedur Raudteemuuseumi eksponaadiks Haapsallu.

Sõjavedurit seeriast 52 hakati kiirkorras konstrueerima 1942. aasta juunis Saksamaa Relvastuse ja Laskemoona Riigiministeeriumi tellimusel seeria 50 veduri baasil. 1-5-0 tüüpi veduri võimsuseks oli ca 1500 hj ja piirkiiruseks 80 km/h. Lihtsa konstruktsiooniga kerge (15 tonni teljele) sõjavedur tüübitähisega KDL 1 (Kriegsdampflok 1) kasutuseaks oli mõeldud 5 aastat. 1942-45 ehitati selliseid vedureid üle Euroopa 14 tehases kokku 6295. Pärast Teist maailmasõda olid seeria 52 vedurid paisatud üle Euroopa Norrast Türgini ja Belgiast Nõukogude Liiduni. Viimases oli üle 2000 veduri – täpne arv on teadmata, kuna vedureid töötas erinevate ametkondade, sh ka julgeolekuorganite valduses. Eestis liikusid auruvedurid seeriast 52 esmakordselt aastail 1943-44 normaalrööpmelistena (1435 mm). Alates 1953. aastast, mil nende veduritega Eesti laiarööpmelistel teedel vahetati kaubaliikluses välja senised Ameerika sõjavedurid seeriast Ša („šarikud“), on Eestis olnud 138 taolist vedurit. 1991. aastaks oli Eestisse jäänud üks selline vedur – TE-3368.